Atoopiline dermatiit ehk ekseem on põletikuline nahahaigus, mille käes kannatab miljoneid lapsi üle maailma. Atoopilist dermatiiti iseloomustavad punetavad, sügelevad ja põletikulised laigud nahal, mis võivad põhjustada lapsele suurt ebamugavust. Kergematel juhtudel piirdub asi paari üksiku punetava laiguga, raskematel juhtudel on aga naha seisund sedavõrd halb, et häirib tugevalt lapse igapäevelu ning ööund.
Lööbe asukoht kehal oleneb inimese vanusest. Imikutel asub atoopiline dermatiit tavaliselt põskedel, rindkerel, seljal ja jäsemete painutuskohtades (küünarlohud ja põlveõndlad). Väikelapseeas võib lööve paikneda ka kaelal, randmetel, käeseljal ja jalalabal. Nooruki- ning täiskasvanueas esineb lööve põhiliselt küünarlohkudes, põlveõndlates, randmetel ning labakätel.
Arstide hinnangul kannatab Eestis atoopilise dermatiidi all 15% lastest ning 5-7% täiskasvanutest. Maailmas kannatab selle käes 10 protsenti elanikkonnast ja USAs on ligikaudu 35 miljonit ekseemihaiget. Kuigi atoopilise dermatiidi täpne tekkepõhjus on ebaselge, viitavad uuringud tugevale seosele seedesüsteemi ja dermatiidi vahel. Selles blogipostituses uurime seost seedesüteemi ja dermatiidi vahel, räägime atoopilise dermatiidi tekkepõhjustest ning ravi- ja ennetusvõimalustest.
Seedesüsteem mängib olulist rolli immuunsüsteemi toimimises. Oled kindlasti kuulnud ütlust, et tervis algab soolestikust. Uuringud on näidanud, et soole mikrofloora häired võivad kaasa aidata atoopilise dermatiidi tekkele. Kui soole kasulike bakterite tasakaal on häiritud, ei toimi meie immuunsüsteem nii nagu vaja ning see võib käivitada immuunreaktsiooni, mis mõjutab ka nahka ja põhjustab atoopilise dermatiidi teket või ägenemist.
Uuemad tõendid viitavad sellele, et soole mikrofloora koostise muutused nagu vähenenud heade bakterite mitmekesisus ja potentsiaalselt kahjulike bakterite ülekasv mõjutavad immuunsüsteemi tööd ning võivad põhjustada nahapõletikku.
2001 aastal tehtud topeltpimedas, randomiseeritud ning platseeborühmaga uuringus anti enne sünnitust Lactobacillus GG-d emadele, kellel oli vähemalt ühel esimese astme sugulasel või partneril atoopiline dermatiit, allergiline riniit või astma ning sünnitusjärgselt kuue kuu jooksul imikutele. Diagnoosi atoopiline dermatiit sai kahe aasta vanuselt 46 last 132st. Ekseemi esinemine oli kaks korda suurem platseebogrupis. Platseebogrupis diagnoositi atoopiline dermatiit 46% lastest- grupis, kus emadele ja lastele anti probiootikume, esines atoopiline dermatiit vaid 23% lastest.
Kuigi atoopilise dermatiidi täpsed põhjused võivad olla igal inimesel erinevad, tuleks olla kursis sagedasemate dermatiidi tekkepõhjustega. Vaid siis on võimalik hoida ära dermatiidi taasteket ja süvenemist.
Mõned levinumad põhjused :
Atoopiline dermatiit lapsel on nii vanemate kui lapse jaoks väga kurnav, seetõttu on seedesüsteemi ja selle haiguse vahelise seose mõistmine väga tähtis. Kuna meie tervis algab soolestikust, siis on esmajärjekorras väga tähtis tagada lapsele temale sobiv tervislik toit. Laps võiks süüa palju juur- ja puuvilju ning täisteratooteid. Väikelapseeas ei peaks laps tarbima suhkrurikkaid maiustusi ning lisaaineid täis poolfabrikaate. Tasakaalustatud ja mitmekesine soole mikrofloora on üldise tervise jaoks väga oluline.
Väikese allergiku emana tean, et kui laps on saanud endale sobimatut toitu- miski, mille vastu on tal kas allergia või talumatus- reageerib nahk sellele atoopilise dermatiidiga. Kui sobimatu toit taas menüüst välja jätta- hakkab nahk taas paranema. Paari päevaga paraneb naha olukord märgatavalt, kuid täielik paranemine võib võtta aega isegi paar nädalat. Seetõttu peab lapse toitumist väga tähelepanelikult jälgima ja toidupäevikut pidama- vastasel juhul on allergeene suhteliselt võimatu välja selgitada.
Enda kogemusest võin öelda, et väga suureks ärritajaks võib olla ka kare (rauane) vesi. Meil on kodus väga kare vesi- kohe selline, et värvib valged vannitoa plaadid kenasti oranziks. Seetõttu kasutame majapidamises veepehmendajat, mis vajab toimimiseks soola. Paar korda on juhtunud nii, et lapsel on tekkinud nahale atoopilise dermatiidi laigud, kuigi tal ei ole ühegi allergeeniga kokkupuudet olnud. Tuli välja, et abikaasa oli unustanud veepehmendisse soola lisada ning seetõttu ei pehmendanud seade vett ja meie vesi oli kare. Seega võib atoopilist dermatiiti süvendada vaid ka üks esmapilgul tühine tegur -kareda veega pesemine.
Võitlus atoopilise dermatiidi ja allergiatega on lapsevanemale suur väljakutse, aga seda on võimalik kontrolli all hoida ning sellest isegi paraneda. See vajab vaid valmisolekut ja tahtmist panustada igapäevaselt oma aega lapse tervise parandamisks. Võitlus dermatiidiga on pikk protsess ja see võib võtta ka aastaid, aga suure tõenäosusega saab sinu vaev tasutud ning kui lapse soolestiku mikrofloora on ühel heal päeval taastunud, ei vii enam iga väline ärritaja atoopilise dermatiidi tekkimiseni.
Palju kasulikku infot nii atoopilise dermatiidi kui allergaite kohta üldisemalt leiad Allergialiidu lehelt.
Kui tunned, et vajad toetust ja nõu, siis oled oodatud minu juurde nõustamisse.
Piinava dermatiidiga on võimalik saada kiirelt abi – Virtuaalkliinik
Atoopiline dermatiit – Ida-Tallinna Keskhaigla
Probiotics in primary prevention of atopic disease: a randomised placebo-controlled trial – Pubmed
Eczema (Atopic Dermatitis) – kidshealth.org
Atoopiline dermatiit ehk nahapõletik – Kliinikum
Image by brgfx on Freepik
Image by brgfx on Freepik
Photo by Jeremy Bishop on Unsplash