Allergia-salakaval ja tüütu kaaslane

Allergia-salakaval ja tüütu kaaslane

Allergiate esinemissagedus kasvab kogu maailmas tohutu kiirusega. Siiani ei ole leitud ühtset vastust sellele, miks allergia maailmas nii paljude laste ja täiskasvanute igapäevaellu kuulub. Peamiseks põhjuseks on arvatavasti suur keskkonna saastatus, mis on inimtegevuse tagajärjel kiiresti suurenenud. Samuti ei ole meie toidulaud enam selline nagu see oli aastasadu tagasi. 

Mis on allergia?

Kui organismi satuvad ärritajad ehk antigeenid, tekivad kehas vastureaktsioonina antikehad. Allergiate korral on organismi võime välisteguritele reageerida häiritud ning organism reageerib üle. Pealtnäha süütu antigeen võib tekitada kehas ülitugeva vastureaktsiooni, mida nimetatakse allergiaks. Isegi imeväike allergeeni hulk võib tekitada väga tugeva allergilise reaktsiooni.

Kõige lihtsam on avastada immunoglobuliin E ehk IgE vahendatud kiiret tüüpi allergilist reaktsiooni. Sel juhul avaldub allergia kiiresti peale allergeeniga kokkupuudet- minutite või tundide jooksul.

Reaktsioone, mis ei ole IgE vahendatud- nendele on aga keerulisem jälile jõuda, sest sümptomid avalduvad tunde või isegi päevi hiljem peale allergeeniga kokkupuudet. Sellisel juhul on tegu aeglast tüüpi allergilise reaktsiooniga.

Kui IgE vahendatud kiiret tüüpi allergiale saab kinnitust nahatorketesti või vereprooviga, siis aeglast tüüpi allergiat kahjuks nii lihtsalt diagnoosida ei saa. Kui inimesel esinevad allergiasümptomid, aga testid allergiaid ei kinnita, siis on ainsaks võimaluseks eliminatsiooni- provokatsioonitest.

See, et negatiivseid reaktsioone on meditsiiniliselt raske diagnoosida, ei muuda neid olematuks.

Allergia tunnused

  • Atoopiline dermatiit (naha sügelus, punetus, nahapõletik)
  • Nõgestõbi ehk urtikaaria ja nahaturse
  • Allergiline nohu (aevastamine, ninakinnisus, vesine nohu)
  • Allergiline silmapõletik (punetavad, sügelevad ja vesised silmad)
  • Allergiline astma (vilistav hingamine, köha ja rohke lima teke)
  • Köha
  • Nina, silmade ja suu sügelus
  • Seedetrakti vaevused (kõhuvalu, roheline ja/või limane väljaheide)
  • Toidu tagasiheide
  • Allergiline vaginiit
  • Huulte ja keele ning suulimaskestade turse ja sügelus
  • Kõriturse
  • Erinevad põletikulised protsessid kehas

Kui allergeeniga kokkupuutel tekib väga tugev reaktsioon ning haaratud on mitu organsüsteemi, siis on tegu anafülaksiaga. See on eluohtlik seisund, mille puhul tekib kiiresti hingamisteede turse, õhupuudus, nõgeslööve, oksendamine ja teadvushäired. Anafülaktiline šokk on eluohtlik seisund ning vajab kohest ravi.

Millised on kõige sagedasemad allergeenid?

  • Toiduained
  • Õietolm
  • Kodutolmulest
  • Hallitus
  • Kodukeemia
  • Kosmeetikatooted
  • Ravimid
  • Putukate mürk

Toiduallergia – tihe kaaslane väikelapseeas

Väikelastel esineb kõige sagedamini toiduallergiat.

Toiduainetest on sagedasemad allergeenid piim, muna, kala, pähklid, tsitruselised, nisu, rukis, oder, kaer, soja, herned, oad, maasikad, tomat, kakao, mesi, maitseained.

mustikad

Juurviljade ja puuviljade puhul vähendab tihtipeale allergeensust kuumtöötlemine või sügavkülmutamine. Seega kui inimene ei saa süüa toorest porgandit, siis suure tõenäosusega saab ta süüa keedetud porgandit. Jah, ka porgand on väikelapseeas suhteliselt tihe allergeen.

Kuna tänapäeva toit on väga töödeldud ning pungil erinevaid lisaaineid, siis tasub kindlasti jälgida, mida poetooted sisaldavad. Allergiat tekitavad ka valmistoodetes sisalduvad säilitusained, värvained ning teised lisaained. Samuti tekitavad tundlikust juurviljade ning puuviljade sees olevad väetiste ja pestitsiidide jäägid. Seetõttu on eriti allergilise lapse toidulaual tähtis eelistada mahedalt kasvatatud juur- ja puuvilju.

Kui võimalik, siis tuleks kontakti allergeenidega täielikult vältida. Kui allergeenid on välja selgitatud, siis on see toiduallergiate puhul võimalik. Kui organism saab kogu aeg allergeeni juurde, siis on ta pidevalt häireseisundis ning kehas toimuvad pidevad põletikulised protsessid ei lase kehal terveneda.

Toidupäeviku pidamine

Toiduallergiate puhul võib abi olla detailsest  toidupäeviku pidamiset. Selle meetodiga on võimalik  jälile jõuda allergilisi reaktsioone tekitavatele toiduainetele, aga see ei ole lihtne ning nõuab distsipliini ning punktuaalset päeviku pidamist.

Võid ju mõelda, et ,, Ah ma praegu ei viitsi seda toidukorda kirja panna- küll homme panen.,, Tegelikult on sul suure tõenäosusega homseks juba mõni toidukorras olnud toiduaine ununenud.

Seega, kui pead toidupäevikut, siis pane kindlasti kohe kirja toidukorra kellaaeg ning kõik toidukorras sisalduvad koostisained. Jälgi kindlasti, et kõik toiduvalmistamisel kasutatud toiduained saaksid kirja. Kui sul juhuslikult ei ole toidupäevikut käepärast- tee märkmed paberilehele, et saaksid need hiljem toidupäevikusse kirjutada.

Toidupäevikut võid pidada nii paberil kui ka digitaalset. Kui sulle meeldib käsitsi päevikut pidada, muretse üks meelepärane vihik või kaustik ning hoia seda kogu aeg käepärast. Mulle isiklikult meeldib toidupäevikut pidada digitaalselt- kasutan selleks Microsoft Excelit. Digitaalsel toidupäevikul on mitu eelist. Esiteks läheb  toidupäeviku täitmine kiiremini ning suure tõenäosusega kirjutad sinna rohkem infot. Teiseks on hiljem palju lihtsam infot üles leida.

Kokkuvõtteks

Allergiaid esineb tänapäeval üha rohkem nii laste kui täiskasvanute seas. Kahjuks ei saa selle olukorra eest nina liiva alla pista. Selleks, et allergiatega edukalt võidelda, tuleb allergeenid kindlaks teha ning siis saab nendega tegeleda.

Väga tähtis on siinkohal igapävane järjepidevus.

Kui tunned, et vajad toetust ja nõu, siis oled oodatud minu juurde nõustamisse.

Kasutatud allikad:

Image by Jakub Kapusnak on unsplash

Image by Jess Bailey on unsplash

No Comments

Sorry, the comment form is closed at this time.